KUI PALJU PULMI OLEN MA TEINUD?

Nädalavahetusel pulmas, kui band mängis, õues pulmalistega suheldes, küsiti mult kui palju olen ma pulmi teinud? Mitu pulma teen ma aastas, kuus? See oli väga hea küsimus ja ma ei osanud sellele küsimusele kohe vastatagi!


Tean, et on pulmavanemaid, kes peavad arvet tehtud pulmade üle. Eks, kui ma pulmade tegemist, seal 90ndatel kunagi alustasin, siis lugesingi, kui palju mul neid pulmi on tehtud, kuid lõpuks hakkasin aduma, et kas see kogus ongi nii oluline. Miks siis?
Kui tehas töötab konveiermeetodil, siis sealt tuleb välja toodang, mis on kõik ühesugune, kvaliteetne ja kindlasti on tehase omanik või direktor, õnnelik tulemi ja numbrite üle, palju ta tehas toodangut, kuus, aastas annab. Kindlasti teeb ta kõik selleks, et toodangut oleks rohkem ja et see toodang jätkuvalt ka turul püsiks. Eesmärk on hoida brandi turul ja teha kõik selle nimel, et see brand oleks tõusutrendis.
Sellist strateegiat kasutades on loomulikult hea statistikat pidada ja kindlasti on võimalik siis ka kiirelt vastata küsimusele, et mul on näiteks 500 pulma kokku tehtud (pigem toodetud :)).
Teisest küljest loobusin ma ühel hektkel arvestuse pidamisest ja hakkasin mõtlema, et kas see on üldse oluline, vajalik? Minu jaoks on olulisem olla turul mitte kvantiteediga vaid kvaliteediga! Panustama peab uutesse ideedesse, peab olema pidevas muutumises ja kindlasti peab pakutav programm olema mitmekesine ja pidevalt täienev. Muutuda võib ju mitmes suunas, kas siis panustada kvantiteeti ja olla pidevalt ühesugune või siis panustada kvaliteeti ja mitte mõelda kogusele? Minu valik on panustada kvaliteeti. Ma pole vist kunagi armastanud masstoodangut ja ehk seepärast püüan ka ise olla mitte konveier, kes toodab numbreid ning stabiilset kvaliteeti. Arvan, et kui ma hakkan numbreid koguma/tootma, siis võin kiiresti stagneeruda ja üsna varsti ei saa enam ka kogustest sellisel juhul rääkida. Siis võin muutuda kumminaeratusega tegelaseks teleekraanilt. Seda aga püüan vältida kõikide vahenditega!
Parem las olgu see kogus väiksem, kuid kvaliteet ei tohi kannatada! Mulle meeldib olla pidevas arengus ja kui ma tunnen, et tekib tülgastus, ehk tunne et  miks ma seda teen, siis parem ma ei tee enam seda tööd!
Minu hobi peab olema minu töö ja tööd tuleb teha rõõmuga! Tööle lähen nagu peole, kus kohtun paljude huvitavate ja toredate inimestega, saan uusi lahedaid tuttavaid, sõpru. Otse loomulikult saan pakkuda rahvale oma uusi mänge, ideid. Alati on hea tunne, kui uued ideed ja mängud töötavad ja sa näed, et noorpaar ning nende külalised on minu poolt pakutavaga rahul. Siis süda hõiskab sees ja juba ootan järgmist pulma, sündmust, kus saan pakkuda rahvale elamusi! Rahva ees esinemine muutub justkui sõltuvuseks, ilma milleta enam ei saa ja loomulikult panustan ma nii uute ideedega, kui ka rahaliselt, et olla parem. Iga tehtud töö peab minu arvates olema parem, kui eelnevalt tehtud töö. Kindlasti  on iga pulm eriline ja pole samasugune. Minu arvates ei saa kasutada ühte ja sama programmi/stsenaariumit pidevalt, sest see hakkab iseendale vastu! Interneti avarustest leiab palju huvitavaid ideid, tegevusi ning noorpaaridega nende pulmapeo detaile paika pannes, tekivad uued mõtted ja nii ongi iga pulm omanäoline, eriline.
Seepärast polegi minu jaoks enam ammu tähtis kogus, kui palju  olen teinud pulmi. Peamine on teha tööd südamega ja teha seda nii, et kahe noore inimese elu tähtsaim päev jääks meelde, nii noortele, kui nende emadele -isadele, pulmarahvale!
Meelelahutuses on minu jaoks olulisem, palju aastaid olen ma seda tööd teinud ja kaua suudan olla veel meelelahutuses :)!?...